Mee müük nagu mesilindude lend

Ühe kilogrammi mee saamiseks külastavad mesilased miljoneid õisi, aga ühe korjelennuga suudavad nad külastada sadu kuni tuhandeid õisi.

Mida mesinikud müügist arvavad?

Mee müümine ei ole just põhjus, miks inimesed hakkavad mesinikeks. Tihti valitakse mesiniku kutse traditsioonidest, sest põlvest-põlve on mesindushuvi ja teadmisi edasi antud. Uued mesinikud tekivad huvist looduse ja rahuliku töö vastu. Sellest pole küll uuringut, kuid ilmselt väga vähesed mesinikud tunnevd kutset turundamise vastu, sest tegemist on pigem erakliku töövaldkonnaga.  Siiski on turundus mesilindude eluks ja äri toimimiseks võtmetähtsusega.

Mee müük Eestis

Üks asi on midagi väga hästi toota ja hoolitseda oma mesilaste eest. Aga hoopis teine asi on toodangu soovijad ehk kliendid üles leida ja vastata nende vajadustele. Nagu mesilinnudki otsivad õisi, otsivad mesinikud kliente, et teha mee müüki. Uuringu kohaselt üle kolmveerandi meetoodangust müüvad mesinikud otse tarbijale. Seda teevad nad oma “lendudel” nii kodus, müügipunktides, turul, laadal ja teistel üritustel. Ainult kümnendik müüakse hulgi pakendajatele ja ca 6% hulgikaubandusele ning ca sama palju kaubandusele. (Eesti Konjuktuuriinstituut 2018, lk 20) Nii ongi, et iga meemüüja otsib oma “õied” ise üles ja “lendab” kliendist-kliendini!

Eesti mee müük välismaale

Oleme harjunud kuulma, et Eestis eelistatakse kodumaist mett. Pole ju teada, mida välismaalt saada võib. Siiski Eestisse mee import ületab suurelt kodumaise mee ekspordi. Näiteks 2017. aastal imporditi 657 tonni mett. Kõige rohkem Ukrainast hinnaga 1,44 eur/kg – see on uskumatult madal võrreldes Eesti mesinike keskmise kuluga meetoodangule 5 eurot kilo kohta. Eesti päritolu mett eksporditi uuringu alusel 3 tonni, mida on nii hea väärtusliku toidu kohta häbiväärselt vähe. Peamiselt lendas mesi Jaapanisse.